19. SAJANDI LÕPU SALONGI TAPEEDI RESTAUREERIMINE
Eesti Kirjandusmuuseumi hoone püstitasid Marie von Grote ja Rittmeister Nikolai von Grote (1826 - 1911) 1890. aastate alguses oma perekonna linnaresidentsiks. Luksusliku neorenessanss hoone kavandas arhitekti Reinhold Ludwig Ernst Guleke (1834–1927). Hoonel olid esinduslikud interjöörid, mida kaunistasid mitmed rikkalikud viimistlusvõtted – tapeedid, seina- ja laemaalingud, polükroomne stukkdekoor, söögitoas kasseteeritud puitlagi ja polükroomsed kahhelahjud.
Alates 1920. aastate algusest on hoonet kasutanud erinevad asutused – Eesti Rahva Muuseum, Fraternitas Estica ja nüüd Eesti Kirjandusmuuseum. Ühes hoone salongidest on säilinud valtstrüki tehnikas valminud 1895. aasta tapeet. Tapeedi nii ulatuslik säilimine oli tingitud sellest, et antud ruum oli aastaid kasutusel keelatud kirjanduse laona. Peale ruumi tühjendamist avastati suures ulatuses säilinud seinakate, mis seejärel restaureeriti. Väike osa tapeedi pinnast oli niivõrd kahjustunud, et see tuli rekonstrueerida. Selleks kasutati šabloone ja käsitsi maalimist. |
Tellija: Eesti Kirjandusmuuseum
Koostööpartner: Tartu Restauraator OÜ Meeskond: Kadri Kallaste (restaureerimine ja projektijuhtimine), Kristiina Ribelus (restaureerimine ja rekonstrueerimine). Vaata lisa: Eesti Kirjandusmuuseum |